Kaart - Brugge

Kanal Brugges

Brugge (eesti keeles varem ka Brügge) on linn Belgias, Lääne-Flandria provintsi keskus. Linna läbib palju kanaleid, mistõttu see on üks paljudest linnadest, mida on nimetatud Põhjamaa Veneetsiaks.

Brugge aladel enne Rooma riigi vallutust elanud gallialaste tegevusest pole säilinud peaaegu mingeid jälgi. Selle piirkonna vallutas Julius Caesar 1. sajandil e.m.a ja sel ajal ehitati sinna esimesed kindlustused, et kaitsta rannikut mereröövlite eest. Frangid võtsid 4. sajandil selle piirkonna romaniseerunud gallialastelt üle.

9. sajandil tabasid seda kanti viikingite rüüsteretked. Seetõttu hakkas esimene Flandria krahv Balduin I Rooma-aegseid kindlustusi taastama ja täiendama. See aitas kaasa kaubavahetusele Inglismaa ja Skandinaaviaga. Tol ajal oli Bruggel mereühendus, mis on tänapäevaks kadunud, ja Brugge oli sadamalinn.

Brugge sai linnaõigused 27. juunil 1128. Selle aja paiku ehitati uued linnamüürid ja kanalid. Kuid alates 11. sajandi keskpaigast hakkas Brugge looduslik pääs merele pisitasa ummistuma, laevad ei saanud enam linna sõita ja linn kaotas pääsu merele.

Olukord muutus 1134. aasta suure tormiga. Meri murdis rannavallidest läbi ja moodustus uus Bruggeni ulatuv veetee, mis tõusu ajal ulatus 15 km sisemaale. See looduslik kanal kandis nime Zwin ja selle äärde rajati mitu linna, millest ükski küll nii tähtsaks kui Brugge ei saanud.

Üks Zwini-äärsetest linnadest oli Damme. Damme asus Zwini suudmes. 1213 hakkas Prantsusmaa kuningas Philippe II Dammes ehitama suurt laevastikku, et sellega Inglismaad vallutama minna. Kuid Inglismaa kuningas John Maata sai sellest teada ja otsustas anda ennetava löögi. 30. mail saabus 500-laevaline Inglise laevastik Dammesse, kus Prantsusmaal oli 1700 sõiduvalmis ja täieliku teemoonaga varustatud laeva, aga prantslaste põhivägi oli Genti linna piiramas ja laevastikku kaitses üksnes väike rühm mehi. Inglased ründasid viivitamatult ja vallutasid kogu laevastiku, sõitsid umbes 300 laevaga (lisaks endi omadele) Inglismaale tagasi ja lasid enne sadakond laeva Zwini põhja, ummistades selle suudme, nii et Philippe ei saanud enam ülejäänud laevadega merele sõita ja pidi ka need maha jätma.

Brugge müüride vahel leidsid kaitset villaturg ja rõivatööstus, eriti villast kootud riide tootmine. 13. sajandi algusest peale kuulus Brugge flaami rõivalaatade ringi. Linna kaupmehed asutasid kaubakontoreid teisteski linnades, ka Inglismaal ja Šotimaal. Hansa Liidu kogesid saabus Bruggesse nii palju, et nad ei mahtunud Dammesse ära ja sadamat laiendati teisel pool Westerscheldet asuvasse Sluisi. 1277 saabus Bruggesse esimene Genova kaubalaevastik, mis pani aluse otsesuhetele Vahemere maadega. Algas kauplemine Levandist pärit vürtsidega. Kapitali sissevool koos uue kaubanduse ja rahanduse võtetega muutsid täielikult Brugge panganduse. 1309 avati Brugges börs, mis oli üks esimesi börse maailmas, kui mitte kõige esimene. 1314 saabusid Bruggesse ka Veneetsia laevad.

Niisugune rikkus äratas välisvaenlaste tähelepanu. Flandria krahv oli algusest peale olnud formaalselt Prantsusmaa kuninga alam, kuigi sisuliselt oli ta alati olnud üsna sõltumatu. Philippe IV otsustas Flandria ka Prantsusmaa sisulise kontrolli alla võtta ja alustas 1297 Prantsuse-Flaami sõda.

Esialgu oli sõjategevus väga passiivne. Linna majanduse jaoks oli oluline see, et varem oli Bruggele kuulunud monopol Inglismaa villaga kauplemises, aga nüüd, kui Inglismaal olid Prantsusmaal suured valdused, otsustas kuningas Edward I villatarbijatega otsesidemed luua. Brugge linnavalitsus kutsus Philippe IV garnisoni linna, et Edwardile survet avaldada ja teda sõjaga ähvardada. Kuid see samm oli linnarahva seas väga ebapopulaarne, sest Flandria oli ju hoopis Prantsusmaaga sõjas. Ööl vastu 18. maid 1302 tungis relvastatud linnarahvas Prantsuse garnisoni majutuspaika ja tappis suurema osa prantslastest, umbes 2000 meest. Seda sündmust nimetatakse Brugge hommikupalvuseks.